Sajandi sündmus - Tartus lastakse vette suur lodi
Tartus lastakse volbriõhtul 30.04 kell 16 vette suur lodi, mis on hetkel maailmas teine peipsi lodi ja suurim Baltimaades peale teist ilmasõda ehitatud puulaev. Uus lodi on 23 m pikk, 9 m lai ning kaalub 60 tonni. Lodja nimekonkursile laekus üle 600 nimepakkumise. Täna keskööni saab igaüks hääletada enda lemmiknimede poolt. Homsel vettelaskmisel valib komisjon enim hääli saanud nimede seast uuele lodjale nime. Uut lotja tuleb vette laskma ka president Alar Karis.
Kui laev on õnnelikult Emajõel, teeb uue lodja nime rahvale teatavaks Tartu linnapea Urmas Klaas. Järgneb suur pidu Lodjakojas Kukerpillide, Untsakate ja lodjamadruste bändi Tuulebandiga. Ühtlasi tähistatakse Jõmmu 18. ja Lodjaseltsi 20. sünnipäeva.
Lodjakojas käivad kibekiired ettevalmistused, et uus lodi kojast täna hoovile sikutada ja homseks vettelaskmiseks valmis seada.
Kui Jõmmu ehitamisel kulus ideest laeva vettelaskmiseni 2 aastat siis suure, kahemastilise lodja ehitamine on olnud oluliselt pikem teekond. Laevaehituspuidu varumist riigimetsast uue suure lodja jaoks alustati juba Jõmmu ehitamise ajal 2005. a, mil langetati esimene emapuu ja parvetati see üle Võrtsjärve ja mööda Emajõge Tartusse. Uueks lodjaehituseks toona siiski ei läinud ja vägevast palgist sai aastaid hiljem hoopis Jõmmu uus mast.
Uue lodja kiiluks saanud emapuu, 80 cm läbimõõduga hiiglaslik mänd langetati 2010. a RMK Põlvamaa metskonnas. Uue lodja kiilupuu asetati paika 2013. a vanas Lodjakojas ja selle tahumisega tegi algust toonane Tartu linnapea Urmas Kruuse. Kui täävid said kiilu külge ühendatud, tehti lodjaehituses paus ja asuti Tartu ajaloolisi raudlaevu - süvendajat Peipsi 1 ja reisilaeva Vanemuine - vanarauda minekust päästma. 2015. a algasid koostöös Tartu linnavalitsusega ettevalmistused uue Lodjakoja projekteerimiseks ja suurt lotja ei olnud mõtet enne uue koja valmimist edasi ehitada. Uus lodjakoda valmiski 2020. a. Koroonakriisi järellainetuses otsustas Lodjaselts enne uue lodja ehitamist remontida sõidukorda Eesti sisevete ainsa ja ajaloolise kaubalaeva Koit. Alles 2022. a kevadel sai selts lõpuks täielikult kahemastilise lodja ehitamisele pühenduda.
Laeva ehitasid eri etappidel 5-10 puuseppa, vahe- ja lõpuspurtidel on kaasa aidanud kümned tublid vabatahtlikud. Kui lodi Jõmmu ehitati võimalikult arhailisel moel siis uue suure lodja ehitusel tehti mõned uuendused. Näiteks kinnitati planguservad omavahel happekindlate poltide, mitte sepanaeltega. Et laev kannataks paremini soolamist, mis on parim abinõu puidu mädanemise vastu. Kuna kõveraid kaarepuid on tänapäeva majandusmetsast väga raske leida, tehti laevakaared ise liimpuidust, mis on ühtlasi ka 6 korda tugevam. Kui vanasti oli lotjade eluiga 20-30 aastat siis erinevate uuenduste abil loodab Lodjaselts laeva eluiga pikendada vähemalt 50 aastani.
Kahe aastaga sai uus lodi Lodjakojas külge 1300 m 50 mm paksuseid planke, 270 m liimpuidust kaari (15x15 cm), 270 m põhjatalasid (30x15 cm), tekitalastiku, teki ja kumera laudkatuse. Planguservade kinnitamiseks kulus 4600 polti ja sepp valmistas hulga erinevaid massiivseid rautiseid. Uue lodja kõhus on 270 hj Sisu meremootor, mis hakkab sõitma Alexela keskkonnasõbraliku diisliga. Lodja võõpamiseks kulus kokku ligi 1 tonn männitõrva, nuluõli ja linaõli ja mädaniku kaitseks sai laeva sisse loobitud 200 kg soola.
Uue lodja kere alumine pool on ehitatud lehisest, ülemine männist ja täävid on tammest. Valdava osa lodjaehituspuidust on varutud riigimetsast, kannab FSC sertifikaati ning RMK annetas selle lodjaehituse heaks.
Uue lodja sünnile on kõige rohkem kaasa aidanud kõik senised lodjareisijad ja lodjakoja külastajad, keda 18 hooaja kestel on olnud Jõmmul ca 200 000 ja Lodjakojas 3 aastaga üle 40 000 inimese!
Uue lodja ehitusele panid õla alla suurtoetajad RMK, EAS ja ELi regionaalarengu fond ning laevandusest ja Emajõe arendamisest huvitatud ettevõtjad - AS Alexela ja Heiti Hääl, AS Giga ja Janek Veeber, OÜ BMG Power Systems ja Märten Vaikmaa, Parvel Pruunsild.
Lodjaehitust on toetanud ka Tartu linn, Tartu vald, AS A. Le Coq, Finora Pank loomelaen, AS Tartu Mill, AS Baltic Workboats, MEC Insenerilahendused OÜ, AS Erapuit, Nordwood, Raitwood, OÜ UPM-Kymmene Otepää, AS Estonian Plywood, Kammeri saekaater, Elupuu saekaater, Cobmill Sakala OÜ, AS Toftan, AS Barrus, OÜ Eco Oil, OÜ Amello ja AS Respo
ning nõu ja jõuga ka mitmed teised ettevõtted, asutused ja inimesed.
Uue lodja nimekonkursile laekus üle 600 nimepakkumise, nende seas 571 unikaalset nime, mille seast saab igaüks valida kolm lemmikut. Esitatud nimede poolt saab hääletada Lodjaseltsi veebilehel www.lodi.ee. Hääletus on avatud täna 29.04 kuni kell 23.59ni.
Enim hääli kogunud nimedest valib komisjon võidunime 30. aprillil vettelaskmise peol.
Vettelaskmine algab homme kell 16 kogunemisega Lodjakojas Ujula 98. Alates 16:30 võtavad sõna president Alar Karis, abilinnapea Raimond Tamm, Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen ning toetajate esindajad. Päeva juhib Gaute Kivistik. Kella 17-18 vahel lastakse uus lodi vette. Siis jõuab kohale ka äsja tudengitele võimu üle andnud linnapea Urmas Klaas, kes hõikab välja uue lodja nime. Kell 19 astuvad lavale Kukerpillid, kes eestlaste laevandusalast eneseteadvust juba pool sajandit turgutanud! Nende järel Untsakad oma tuntud headuses ja noorte hoogsate lodjamadruste bänd Tuulebant eesotsas vabariigi pillimehe Kert Krüsbaniga.
Lodja vettelaskmine on kõikidele tasuta. Järgnev pidu on piletiga, igaüks saab valida endale jõukohase pileti 10, 20 või 50 eurot. Pileti ostjad toetavad ühtlasi uue lodja purjede valmistamist. Fientast enne 30.04 kell 12 pileti ostnute vahel loositakse välja pääsmed uue lodja esimesele paraadsõidule Emajõe festivalil 6.juulil. 50 eurose pileti ostjad on kõik paraadile palutud.
Pärast vettelaskmist lõpetatakse uue lodja siseehitus ja paigaldatakse mastid, purjed ja tehnosüsteemid. Lodjaselts loodab uuele, 120 reisijat pardale võtvale lodjale, sisevete suurimale reisilaevale, sõiduloa saada juunis ning osaleda sellega 29.juunil Vasknarvast algaval, Tartu 2024 raames toimuval Sisevete Festivalil.
Laevaehitusest tühjaks jäänud laevasaalis saavad taas toimuda erinevad suursündmused. Juuni alguses tuleb siin lavale suur kontsertetendus, Märt-Matis Lille mütopoeetiline oratoorium ''Emajõe sünd', mis kuulub Tartu 2024 põhiprogrammi.
Lodjaselts on 20 aasta kestel ehitanud ja renoveerinud mitmeid ajaloolisi siseveelaevu - lodi Jõmmu, viikingilaevad Turm ja Emma, Süvendaja Peipsi 1/Sisevete Saatkond, kaubalaev Koit. Valmimas on uus kahemastiline lodi ja renoveerimise lõppjärgus on reisilaev Vanemuine. Ehitatud on ka hulk traditsioonilisi sisevete puupaate.
Oma laevadega on Lodjaselts jõudnud Novgorodi, Gotlandile, Stockholmi, Ahvenamaale, Soome sadamalinnadesse ja isegi Pariisi.
Tulevikus on Lodjaseltsil plaanis taasehitada Põhjasõja-aegse Peipsi sõjalaev Carolus ja Tartus ehitatud Baltimaade esimene ratasaurik Juliane Clementine.
Emajõe Lodjaselts on väike eraalgatuslik MTÜ, mille asutasid 2004. a Tartu Ülikoolis tutvunud sõbrad. Eesmärgiks võeti taasehitada kadunud unikaalne laevatüüp - emajõe-peipsi lodi ning uurida, tutvustada ja taaselustada Eesti siseveelaevanduse ajalugu.
Emajõe-Peipsi lodi on unikaalne puust, 12-35 m pikkune purjelaev, mida kasutati merest isoleeritud Peipsi laevateedel kaubaveoks 600 aasta kestel - hansaaegadest teise ilmasõja lõpuni.
Lodjakoda on lähiriikides ainulaadne laevaehtuskoda - moodne hoone, mis on ehitatud ajalooliste puulaevade taasehitamiseks ning töötab samal ajal turismikeskuse ja teemapargina.
Lodjakojas käivad kibekiired ettevalmistused, et uus lodi kojast täna hoovile sikutada ja homseks vettelaskmiseks valmis seada.
Kui Jõmmu ehitamisel kulus ideest laeva vettelaskmiseni 2 aastat siis suure, kahemastilise lodja ehitamine on olnud oluliselt pikem teekond. Laevaehituspuidu varumist riigimetsast uue suure lodja jaoks alustati juba Jõmmu ehitamise ajal 2005. a, mil langetati esimene emapuu ja parvetati see üle Võrtsjärve ja mööda Emajõge Tartusse. Uueks lodjaehituseks toona siiski ei läinud ja vägevast palgist sai aastaid hiljem hoopis Jõmmu uus mast.
Uue lodja kiiluks saanud emapuu, 80 cm läbimõõduga hiiglaslik mänd langetati 2010. a RMK Põlvamaa metskonnas. Uue lodja kiilupuu asetati paika 2013. a vanas Lodjakojas ja selle tahumisega tegi algust toonane Tartu linnapea Urmas Kruuse. Kui täävid said kiilu külge ühendatud, tehti lodjaehituses paus ja asuti Tartu ajaloolisi raudlaevu - süvendajat Peipsi 1 ja reisilaeva Vanemuine - vanarauda minekust päästma. 2015. a algasid koostöös Tartu linnavalitsusega ettevalmistused uue Lodjakoja projekteerimiseks ja suurt lotja ei olnud mõtet enne uue koja valmimist edasi ehitada. Uus lodjakoda valmiski 2020. a. Koroonakriisi järellainetuses otsustas Lodjaselts enne uue lodja ehitamist remontida sõidukorda Eesti sisevete ainsa ja ajaloolise kaubalaeva Koit. Alles 2022. a kevadel sai selts lõpuks täielikult kahemastilise lodja ehitamisele pühenduda.
Laeva ehitasid eri etappidel 5-10 puuseppa, vahe- ja lõpuspurtidel on kaasa aidanud kümned tublid vabatahtlikud. Kui lodi Jõmmu ehitati võimalikult arhailisel moel siis uue suure lodja ehitusel tehti mõned uuendused. Näiteks kinnitati planguservad omavahel happekindlate poltide, mitte sepanaeltega. Et laev kannataks paremini soolamist, mis on parim abinõu puidu mädanemise vastu. Kuna kõveraid kaarepuid on tänapäeva majandusmetsast väga raske leida, tehti laevakaared ise liimpuidust, mis on ühtlasi ka 6 korda tugevam. Kui vanasti oli lotjade eluiga 20-30 aastat siis erinevate uuenduste abil loodab Lodjaselts laeva eluiga pikendada vähemalt 50 aastani.
Kahe aastaga sai uus lodi Lodjakojas külge 1300 m 50 mm paksuseid planke, 270 m liimpuidust kaari (15x15 cm), 270 m põhjatalasid (30x15 cm), tekitalastiku, teki ja kumera laudkatuse. Planguservade kinnitamiseks kulus 4600 polti ja sepp valmistas hulga erinevaid massiivseid rautiseid. Uue lodja kõhus on 270 hj Sisu meremootor, mis hakkab sõitma Alexela keskkonnasõbraliku diisliga. Lodja võõpamiseks kulus kokku ligi 1 tonn männitõrva, nuluõli ja linaõli ja mädaniku kaitseks sai laeva sisse loobitud 200 kg soola.
Uue lodja kere alumine pool on ehitatud lehisest, ülemine männist ja täävid on tammest. Valdava osa lodjaehituspuidust on varutud riigimetsast, kannab FSC sertifikaati ning RMK annetas selle lodjaehituse heaks.
Uue lodja sünnile on kõige rohkem kaasa aidanud kõik senised lodjareisijad ja lodjakoja külastajad, keda 18 hooaja kestel on olnud Jõmmul ca 200 000 ja Lodjakojas 3 aastaga üle 40 000 inimese!
Uue lodja ehitusele panid õla alla suurtoetajad RMK, EAS ja ELi regionaalarengu fond ning laevandusest ja Emajõe arendamisest huvitatud ettevõtjad - AS Alexela ja Heiti Hääl, AS Giga ja Janek Veeber, OÜ BMG Power Systems ja Märten Vaikmaa, Parvel Pruunsild.
Lodjaehitust on toetanud ka Tartu linn, Tartu vald, AS A. Le Coq, Finora Pank loomelaen, AS Tartu Mill, AS Baltic Workboats, MEC Insenerilahendused OÜ, AS Erapuit, Nordwood, Raitwood, OÜ UPM-Kymmene Otepää, AS Estonian Plywood, Kammeri saekaater, Elupuu saekaater, Cobmill Sakala OÜ, AS Toftan, AS Barrus, OÜ Eco Oil, OÜ Amello ja AS Respo
ning nõu ja jõuga ka mitmed teised ettevõtted, asutused ja inimesed.
Uue lodja nimekonkursile laekus üle 600 nimepakkumise, nende seas 571 unikaalset nime, mille seast saab igaüks valida kolm lemmikut. Esitatud nimede poolt saab hääletada Lodjaseltsi veebilehel www.lodi.ee. Hääletus on avatud täna 29.04 kuni kell 23.59ni.
Enim hääli kogunud nimedest valib komisjon võidunime 30. aprillil vettelaskmise peol.
Vettelaskmine algab homme kell 16 kogunemisega Lodjakojas Ujula 98. Alates 16:30 võtavad sõna president Alar Karis, abilinnapea Raimond Tamm, Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen ning toetajate esindajad. Päeva juhib Gaute Kivistik. Kella 17-18 vahel lastakse uus lodi vette. Siis jõuab kohale ka äsja tudengitele võimu üle andnud linnapea Urmas Klaas, kes hõikab välja uue lodja nime. Kell 19 astuvad lavale Kukerpillid, kes eestlaste laevandusalast eneseteadvust juba pool sajandit turgutanud! Nende järel Untsakad oma tuntud headuses ja noorte hoogsate lodjamadruste bänd Tuulebant eesotsas vabariigi pillimehe Kert Krüsbaniga.
Lodja vettelaskmine on kõikidele tasuta. Järgnev pidu on piletiga, igaüks saab valida endale jõukohase pileti 10, 20 või 50 eurot. Pileti ostjad toetavad ühtlasi uue lodja purjede valmistamist. Fientast enne 30.04 kell 12 pileti ostnute vahel loositakse välja pääsmed uue lodja esimesele paraadsõidule Emajõe festivalil 6.juulil. 50 eurose pileti ostjad on kõik paraadile palutud.
Pärast vettelaskmist lõpetatakse uue lodja siseehitus ja paigaldatakse mastid, purjed ja tehnosüsteemid. Lodjaselts loodab uuele, 120 reisijat pardale võtvale lodjale, sisevete suurimale reisilaevale, sõiduloa saada juunis ning osaleda sellega 29.juunil Vasknarvast algaval, Tartu 2024 raames toimuval Sisevete Festivalil.
Laevaehitusest tühjaks jäänud laevasaalis saavad taas toimuda erinevad suursündmused. Juuni alguses tuleb siin lavale suur kontsertetendus, Märt-Matis Lille mütopoeetiline oratoorium ''Emajõe sünd', mis kuulub Tartu 2024 põhiprogrammi.
Lodjaselts on 20 aasta kestel ehitanud ja renoveerinud mitmeid ajaloolisi siseveelaevu - lodi Jõmmu, viikingilaevad Turm ja Emma, Süvendaja Peipsi 1/Sisevete Saatkond, kaubalaev Koit. Valmimas on uus kahemastiline lodi ja renoveerimise lõppjärgus on reisilaev Vanemuine. Ehitatud on ka hulk traditsioonilisi sisevete puupaate.
Oma laevadega on Lodjaselts jõudnud Novgorodi, Gotlandile, Stockholmi, Ahvenamaale, Soome sadamalinnadesse ja isegi Pariisi.
Tulevikus on Lodjaseltsil plaanis taasehitada Põhjasõja-aegse Peipsi sõjalaev Carolus ja Tartus ehitatud Baltimaade esimene ratasaurik Juliane Clementine.
Emajõe Lodjaselts on väike eraalgatuslik MTÜ, mille asutasid 2004. a Tartu Ülikoolis tutvunud sõbrad. Eesmärgiks võeti taasehitada kadunud unikaalne laevatüüp - emajõe-peipsi lodi ning uurida, tutvustada ja taaselustada Eesti siseveelaevanduse ajalugu.
Emajõe-Peipsi lodi on unikaalne puust, 12-35 m pikkune purjelaev, mida kasutati merest isoleeritud Peipsi laevateedel kaubaveoks 600 aasta kestel - hansaaegadest teise ilmasõja lõpuni.
Lodjakoda on lähiriikides ainulaadne laevaehtuskoda - moodne hoone, mis on ehitatud ajalooliste puulaevade taasehitamiseks ning töötab samal ajal turismikeskuse ja teemapargina.
