Uue lodja hinnakiri asub siin.
Lodjakojas on valminud uus 23 m pikk ja 9 meetrit lai kahemastiline lodi, mis alates sellest sügisest teeb nii piletisõite ja tellimusretki.
Lodja parda piirarv on 120 inimest aga 90 inimesega mahub mugavalt lodjalael lambanahkadel istuma. Raju ilma korral pakub varju suur ja avar trümm.
Pardal on kaks wc-d, ekraan ja projektor seminaride korraldamiseks.
Soovi korral saab juurde tellida toitlustust, giidi, pillimeest. Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed puupurjekad, hansakogede sugulased, mida hakati siinsete vete jaoks ehitama 14. sajandil, kui Tartut ja Peipsit läbis rahvusvaheline transiit - hansakaubandus. Erinevalt hansakogedest, mis merel peagi moodsamate laevade vastu välja vahetati, kasutati lotje Peipsil ka pärast hansaaega kuni teise maailmasõjani. Need keskaegse ehitusviisiga laevad elasid Peipsil kokku üle 600 aasta nagu dinosaurused ligipääsmatul platool!
Vahepeal suri lodjandus Peipsil välja. 2006. a lasti Lodjaseltsi laevameistrite käe alt vette esimene taassündinud lodi - 12m pikk ja 7,5 m lai. Ta sai nimeks Jõmmu. Nüüdseks on Jõmmu sõidutanud Emajõel ja Peipsil rohkem kui Tartu linna täie reisijaid, sillutades teed uutele ja suurematele lotjadele.
Lodjaehitusele saab kaasa elada meie YouTube kanalis ja Instagrammis!
Reporteri klippi (2024 a) lodjaehitusest näeb SIIT
Terevisooni klippi (2023 a) lodjaehitusest näeb SIIT
Lodja vettelaskmist 30. aprillil kajastasid Reporter, ERR ja Tartu Postimees.
-2_medium.jpg)
Lodjakojas on valminud uus 23 m pikk ja 9 meetrit lai kahemastiline lodi, mis alates sellest sügisest teeb nii piletisõite ja tellimusretki.
Lodja parda piirarv on 120 inimest aga 90 inimesega mahub mugavalt lodjalael lambanahkadel istuma. Raju ilma korral pakub varju suur ja avar trümm.
Pardal on kaks wc-d, ekraan ja projektor seminaride korraldamiseks.
Soovi korral saab juurde tellida toitlustust, giidi, pillimeest. Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed puupurjekad, hansakogede sugulased, mida hakati siinsete vete jaoks ehitama 14. sajandil, kui Tartut ja Peipsit läbis rahvusvaheline transiit - hansakaubandus. Erinevalt hansakogedest, mis merel peagi moodsamate laevade vastu välja vahetati, kasutati lotje Peipsil ka pärast hansaaega kuni teise maailmasõjani. Need keskaegse ehitusviisiga laevad elasid Peipsil kokku üle 600 aasta nagu dinosaurused ligipääsmatul platool!
Vahepeal suri lodjandus Peipsil välja. 2006. a lasti Lodjaseltsi laevameistrite käe alt vette esimene taassündinud lodi - 12m pikk ja 7,5 m lai. Ta sai nimeks Jõmmu. Nüüdseks on Jõmmu sõidutanud Emajõel ja Peipsil rohkem kui Tartu linna täie reisijaid, sillutades teed uutele ja suurematele lotjadele.
Lodjaehitusele saab kaasa elada meie YouTube kanalis ja Instagrammis!
Reporteri klippi (2024 a) lodjaehitusest näeb SIIT
Terevisooni klippi (2023 a) lodjaehitusest näeb SIIT
Lodja vettelaskmist 30. aprillil kajastasid Reporter, ERR ja Tartu Postimees.
-2.jpg)
