UUS LODJAKODA
Lodjaseltsi kodusadamaks on Lodjakoda Tartus aadressil Ujul 98, mille ehituse tellis Tartu linn ja mis anti Lodjaseltsile rendile. Uus lodjakoda valmis 2020. aasta augustis, arhitektuurilahenduse autorid olid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop. 2022. aastal pälvis uus lodjakoda arhitektuuripreemia. Uues lodjakojas on puutöösaal, leavaehitussaal ja seminarikoda. Lisaks on hoovil veel materjalide hoiustamiseks kuursaal ja ranna kõrval saunamaja. Laevaehitussaalis on valmimas uus kahemastiline lodi, mille ehitustähtajaks on 2024 kevad.
“Kasutajatena oleme väga rõõmsad, et pärast 16 aastat kestnud hoovõttu ja erinevaid ehitusprojekte Lodjakoda lõpuks ehitatud sai. Ei ole teada, et mujal Eestis või isegi Baltikumis oleks ehitatud laevaehituskoda, mis on ühtlasi ka turismiatraktsioon. Arhitektidel tuli ühte majja mahutada nii tööstuse kui turismi vajadused ja nõudmised. Maja sees ja ümber pidid saama liikuda suured veosed. Laevad pidid saama kojast jõkke ja jõest kotta. Laevaehituskoda sobis ainult platsi ühte serva, linnavalitsuse jaoks olulised rannatualetid jälle teise serva. Jõe ja maja vahelt kulgev kallasrada pidi jääma vabaks jalakäijatele ja ratturitele. Koja tellis Tartu linnavalitsus ja koja rentnik koos oma spetsiifiliste vajadustega pidi selguma alles pärast kompleksi valmimist toimuval konkursil. Nii et natuke tuli ehitada ka „ei tea kelle“ jaoks. Ja eelarve oli väga piiratud. Kõike seda arvestades said arhitektid oma tööga suurepäraselt hakkama. Meie palvel sai maja klotspõranda ja puidukütte, millega oleme väga rahul. Väljastpoolt vaadates on kohe aru saada, et tegu on huvitava paigaga. Seestpoolt jälle on ruumikujundus kindel ja rahulik. Nii suured kui väikesed külalised ütlevad lahkudes pea alati, et Lodjakoda on üks lahe koht.” Nii kirjutas Lodjaselts 2021. a Eesti Arhitektuuripreemiate konkursil Lodjakoja saatesõnas.
Lodjakoda valiti Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia laureaadiks. Lodjakoja autoriteks on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi ja Marja Viltrop arhitektuuribüroost Salto. Ehitaja Veiko Seliste, EhitustrustTellija Tartu
LinnavalitsusPindala 1500 m2Projekt 2016–2019, valmis 2020Tartu Linnavalitsus andis Lodjakoja 10 aastaks Emajõe Lodjaseltsile rendile. Uues lodjakojas on laevade ehitamiseks kasvuhoonetingimused. Esimesed 16 aastat tegutses Lodjaselts päriselt kasvuhoones - liimpuidust kaarte ja pvc-tendist kattega Lodjatelgis, mille selts 2004. a Jõmmu ehitamise jaoks ehitas. Lodjakojas teemaparki arendades, sündmusi korraldades ja ruume välja rentides teenib Lodjaselts tulu, et ehitada uusi laevu ja katta maja halduskulusid. Kõik kes ostavad Lodjakoja pileti, tellivad programme või korraldavad siin oma sündmusi, aitavad kaasa uute laevade sünnile!
Lodjakoda koosneb kolmest hoonest:
1. Peamaja, mille keskel on laevaehitussaal ja külgedel väiksemad ruumid teemapargi atraktsioonidega. Kõrvalruume saab kasutada kuni 100 in sündmuste läbiviimiseks, suuremad seltskonnad mahuvad laevasaali ajal, mil seal parasjagu ei toimu laevaehitust või kui laev on nii valmis, et sündmus saab toimuda ka ehitusjärgus oleva laeva sees. Kui avada peamaja otsasein, muutub laevasaal vabaõhusaaliks. Koja ees oleval avaral platsil saavad toimuda suured festivalid ja vabaõhukontserdid. Talvel mahuvad siia jõest välja tõmmatud laevad;
2. Suurte väravatega kuursaal, kus hoitakse laevaehitusmaterjali, aga toimuvad ka vabaõhusündmused;
3. Saunamaja, mille avaral laval saavad end soojendada laevaehitusel appi tulnud talgulised või lodjameeskond peale rajuilmaga Emajõel seilamist. Lodjakoja kuumast, puuküttega saunast saab hüpata otse Emajõe jahutavatesse voogudesse. Nagu koja ruumegi, saavad saunamaja rentida kõik huvilised. Saunamajas on ruum ka vetelpäästjatele ja siin asuvad supelranna tualetid.
Kui Ehitustrust Lodjakoda ehitas, tellis ta 550 m2 klotspõranda ehituse Lodjaseltsilt, kuna keegi teine Eestis selliseid põrandaid ei paigaldanud. Vanasti oli selline nn tööstusparkett laialt levinud - see on kulumiskindel, tervislik nii jalgadele kui mahakukkunud terariistadele ning näeb betoonist sõbralikum välja. Täitsa tore oli laevaehituse vahelduseks klotse saagida ja laduda, lisaks oli sellest ootamatult suur abi esimeses koroonalaines ellujäämiseks.Lodjakoja kõrvalt leiab teisegi arhitektuuripärli - uuendatud linnaujula, mis sai 2022. a Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia.
VANA LODJAKODA
Esimese, nn vana Lodjakoja ehitas Lodjaselts oma vahenditega 2004. aastal lodjaehituseks valmistudes. Ise mõeldi välja lihtne ja odav, ent viisaka väljanägemisega ja laevateemaline liimpuit-konstruktsioon. Mis loomulikult ka ise valmis tehti. Lodjakoja maa-ala ja vana vetelpäästejaama hooned andis Tartu linn toona Lodjaseltsile tasuta kasutada.
Vanas Lodjakojas ehitati lodi Jõmmu, viikingilaev Turm, viikigipaat Emma ja mitmed väiksemad puupaadid. Siin ehitati ka jaala Kaja, mille praegune asupaik on Kablis. Lodjakojas tegutseb ka seltsi sepp Alar Tamm, kelle tegemiste kohta leiab täpsemat infot siit.
Lodjakojas tähistatakse iga aasta volbriõhtul Jõmmu sünnipäeva ja navigatsioonialgust. Aeg ajalt toimub siin ka muid toredaid kontserte ja etendusi. Lodjakoja sadamas algavate lodjasõitude seltskonnad saavad soovi korral teha ekskursiooni ka lodjakojas.
Lodjakoda asub kohe supelranna ja sealse mänguväljaku kõrval, niiet enne või pärast lodjasõitu saavad soovijad teha rannapeatuse.
Laevasõite teeb Lodjaselts aga Emajõel, Peipsil, Võrtsjärvel ja Väikesel-Emajõel ehk Tartu-, Põlva-, Jõgeva-, Ida-Viru-, Valga- ja Viljandimaal. Suurürituste raames on laevatatud ka Tallinnasse, Pärnusse ja Narva, Peterburi, Novgorodi, Ventspilsi, Stockholmi ja isegi Pariisi.
Rändava Lodjakoja õpitoad on toimunud kõigis maakondades ja esindanud Eestit paljudes Euroopa riikides.
Lodjaseltsi kodusadamaks on Lodjakoda Tartus aadressil Ujul 98, mille ehituse tellis Tartu linn ja mis anti Lodjaseltsile rendile. Uus lodjakoda valmis 2020. aasta augustis, arhitektuurilahenduse autorid olid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop. 2022. aastal pälvis uus lodjakoda arhitektuuripreemia. Uues lodjakojas on puutöösaal, leavaehitussaal ja seminarikoda. Lisaks on hoovil veel materjalide hoiustamiseks kuursaal ja ranna kõrval saunamaja. Laevaehitussaalis on valmimas uus kahemastiline lodi, mille ehitustähtajaks on 2024 kevad.
“Kasutajatena oleme väga rõõmsad, et pärast 16 aastat kestnud hoovõttu ja erinevaid ehitusprojekte Lodjakoda lõpuks ehitatud sai. Ei ole teada, et mujal Eestis või isegi Baltikumis oleks ehitatud laevaehituskoda, mis on ühtlasi ka turismiatraktsioon. Arhitektidel tuli ühte majja mahutada nii tööstuse kui turismi vajadused ja nõudmised. Maja sees ja ümber pidid saama liikuda suured veosed. Laevad pidid saama kojast jõkke ja jõest kotta. Laevaehituskoda sobis ainult platsi ühte serva, linnavalitsuse jaoks olulised rannatualetid jälle teise serva. Jõe ja maja vahelt kulgev kallasrada pidi jääma vabaks jalakäijatele ja ratturitele. Koja tellis Tartu linnavalitsus ja koja rentnik koos oma spetsiifiliste vajadustega pidi selguma alles pärast kompleksi valmimist toimuval konkursil. Nii et natuke tuli ehitada ka „ei tea kelle“ jaoks. Ja eelarve oli väga piiratud. Kõike seda arvestades said arhitektid oma tööga suurepäraselt hakkama. Meie palvel sai maja klotspõranda ja puidukütte, millega oleme väga rahul. Väljastpoolt vaadates on kohe aru saada, et tegu on huvitava paigaga. Seestpoolt jälle on ruumikujundus kindel ja rahulik. Nii suured kui väikesed külalised ütlevad lahkudes pea alati, et Lodjakoda on üks lahe koht.” Nii kirjutas Lodjaselts 2021. a Eesti Arhitektuuripreemiate konkursil Lodjakoja saatesõnas.
Lodjakoda valiti Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia laureaadiks. Lodjakoja autoriteks on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi ja Marja Viltrop arhitektuuribüroost Salto. Ehitaja Veiko Seliste, EhitustrustTellija Tartu
LinnavalitsusPindala 1500 m2Projekt 2016–2019, valmis 2020Tartu Linnavalitsus andis Lodjakoja 10 aastaks Emajõe Lodjaseltsile rendile. Uues lodjakojas on laevade ehitamiseks kasvuhoonetingimused. Esimesed 16 aastat tegutses Lodjaselts päriselt kasvuhoones - liimpuidust kaarte ja pvc-tendist kattega Lodjatelgis, mille selts 2004. a Jõmmu ehitamise jaoks ehitas. Lodjakojas teemaparki arendades, sündmusi korraldades ja ruume välja rentides teenib Lodjaselts tulu, et ehitada uusi laevu ja katta maja halduskulusid. Kõik kes ostavad Lodjakoja pileti, tellivad programme või korraldavad siin oma sündmusi, aitavad kaasa uute laevade sünnile!
Lodjakoda koosneb kolmest hoonest:
1. Peamaja, mille keskel on laevaehitussaal ja külgedel väiksemad ruumid teemapargi atraktsioonidega. Kõrvalruume saab kasutada kuni 100 in sündmuste läbiviimiseks, suuremad seltskonnad mahuvad laevasaali ajal, mil seal parasjagu ei toimu laevaehitust või kui laev on nii valmis, et sündmus saab toimuda ka ehitusjärgus oleva laeva sees. Kui avada peamaja otsasein, muutub laevasaal vabaõhusaaliks. Koja ees oleval avaral platsil saavad toimuda suured festivalid ja vabaõhukontserdid. Talvel mahuvad siia jõest välja tõmmatud laevad;
2. Suurte väravatega kuursaal, kus hoitakse laevaehitusmaterjali, aga toimuvad ka vabaõhusündmused;
3. Saunamaja, mille avaral laval saavad end soojendada laevaehitusel appi tulnud talgulised või lodjameeskond peale rajuilmaga Emajõel seilamist. Lodjakoja kuumast, puuküttega saunast saab hüpata otse Emajõe jahutavatesse voogudesse. Nagu koja ruumegi, saavad saunamaja rentida kõik huvilised. Saunamajas on ruum ka vetelpäästjatele ja siin asuvad supelranna tualetid.
Kui Ehitustrust Lodjakoda ehitas, tellis ta 550 m2 klotspõranda ehituse Lodjaseltsilt, kuna keegi teine Eestis selliseid põrandaid ei paigaldanud. Vanasti oli selline nn tööstusparkett laialt levinud - see on kulumiskindel, tervislik nii jalgadele kui mahakukkunud terariistadele ning näeb betoonist sõbralikum välja. Täitsa tore oli laevaehituse vahelduseks klotse saagida ja laduda, lisaks oli sellest ootamatult suur abi esimeses koroonalaines ellujäämiseks.Lodjakoja kõrvalt leiab teisegi arhitektuuripärli - uuendatud linnaujula, mis sai 2022. a Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia.
VANA LODJAKODA
Esimese, nn vana Lodjakoja ehitas Lodjaselts oma vahenditega 2004. aastal lodjaehituseks valmistudes. Ise mõeldi välja lihtne ja odav, ent viisaka väljanägemisega ja laevateemaline liimpuit-konstruktsioon. Mis loomulikult ka ise valmis tehti. Lodjakoja maa-ala ja vana vetelpäästejaama hooned andis Tartu linn toona Lodjaseltsile tasuta kasutada.
Vanas Lodjakojas ehitati lodi Jõmmu, viikingilaev Turm, viikigipaat Emma ja mitmed väiksemad puupaadid. Siin ehitati ka jaala Kaja, mille praegune asupaik on Kablis. Lodjakojas tegutseb ka seltsi sepp Alar Tamm, kelle tegemiste kohta leiab täpsemat infot siit.
Lodjakojas tähistatakse iga aasta volbriõhtul Jõmmu sünnipäeva ja navigatsioonialgust. Aeg ajalt toimub siin ka muid toredaid kontserte ja etendusi. Lodjakoja sadamas algavate lodjasõitude seltskonnad saavad soovi korral teha ekskursiooni ka lodjakojas.
Lodjakoda asub kohe supelranna ja sealse mänguväljaku kõrval, niiet enne või pärast lodjasõitu saavad soovijad teha rannapeatuse.
Laevasõite teeb Lodjaselts aga Emajõel, Peipsil, Võrtsjärvel ja Väikesel-Emajõel ehk Tartu-, Põlva-, Jõgeva-, Ida-Viru-, Valga- ja Viljandimaal. Suurürituste raames on laevatatud ka Tallinnasse, Pärnusse ja Narva, Peterburi, Novgorodi, Ventspilsi, Stockholmi ja isegi Pariisi.
Rändava Lodjakoja õpitoad on toimunud kõigis maakondades ja esindanud Eestit paljudes Euroopa riikides.
