Lodjakojas ehitatakse uut kahemastilist lotja, mis on 23 m pikk, 9 m lai ja kahe mastiga.
Meil on soov uus laev vette lasta 2024. a kevadel, kui Tartu on Euroopa Kultuuripealinn.
Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed puupurjekad, hansakogede sugulased, mida hakati siinsete vete jaoks ehitama 14. sajandil, kui Tartut ja Peipsit läbis rahvusvaheline transiit - hansakaubandus. Erinevalt hansakogedest, mis merel peagi moodsamate laevade vastu välja vahetati, kasutati lotje Peipsil ka pärast hansaaega kuni teise maailmasõjani. Need keskaegse ehitusviisiga laevad elasid Peipsil kokku üle 600 aasta nagu dinosaurused ligipääsmatul platool!
Vahepeal suri lodjandus Peipsil välja. 2006. a lasti Lodjaseltsi laevameistrite käe alt vette esimene taassündinud lodi - 12m pikk ja 7,5 m lai. Ta sai nimeks Jõmmu. Nüüdseks on Jõmmu sõidutanud Emajõel ja Peipsil rohkem kui Tartu linna täie reisijaid, sillutades teed uutele ja suurematele lotjadele.
Kõik on oodatud Tartusse Lodjakotta lodjaehitust oma silmaga kaema ja toetama lodjaehitust jõukohase annetusega. Laevaehitussaali saab külastada tööpäeviti kell 10:00-17:00 (või kauem). Astu sisse ja toeta meistreid! Gruppe ootame ettetellimisel ka muul ajal.
Lodjaehitajad aga avasid ka ülemaailmse youtube-i kanali "Tee endale ise oma lodi", kust saab täpselt vaadata, kuidas lodja ehitamine käib ja siis kodus järele proovida :)
Mõned pildid uue lodja ehitusjärgust. Rohkem pilte laevaehitusest leiab SIIT.
ERR uudislugu lodjaehitusest näeb SIIT
Terevisooni klippi lodjaehitusest näeb SIIT
OP saadet, mis tutvustab lodjakoda ja laevaehitust näeb SIIT
Lodjaehitusele on õla alla pannud:
EAS - Aitäh Lodjakoja käimalükkamise toetuse eest!
Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames
Tartu linn - Aitäh platsi, koja ja usalduse eest!
RMK - Aitäh vägevate laevapuude kasvatamise eest!
AS A. Le Coq - Aitäh rõõmsa meeleolu eest!
Meil on soov uus laev vette lasta 2024. a kevadel, kui Tartu on Euroopa Kultuuripealinn.
Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed puupurjekad, hansakogede sugulased, mida hakati siinsete vete jaoks ehitama 14. sajandil, kui Tartut ja Peipsit läbis rahvusvaheline transiit - hansakaubandus. Erinevalt hansakogedest, mis merel peagi moodsamate laevade vastu välja vahetati, kasutati lotje Peipsil ka pärast hansaaega kuni teise maailmasõjani. Need keskaegse ehitusviisiga laevad elasid Peipsil kokku üle 600 aasta nagu dinosaurused ligipääsmatul platool!
Vahepeal suri lodjandus Peipsil välja. 2006. a lasti Lodjaseltsi laevameistrite käe alt vette esimene taassündinud lodi - 12m pikk ja 7,5 m lai. Ta sai nimeks Jõmmu. Nüüdseks on Jõmmu sõidutanud Emajõel ja Peipsil rohkem kui Tartu linna täie reisijaid, sillutades teed uutele ja suurematele lotjadele.
Kõik on oodatud Tartusse Lodjakotta lodjaehitust oma silmaga kaema ja toetama lodjaehitust jõukohase annetusega. Laevaehitussaali saab külastada tööpäeviti kell 10:00-17:00 (või kauem). Astu sisse ja toeta meistreid! Gruppe ootame ettetellimisel ka muul ajal.
Lodjaehitajad aga avasid ka ülemaailmse youtube-i kanali "Tee endale ise oma lodi", kust saab täpselt vaadata, kuidas lodja ehitamine käib ja siis kodus järele proovida :)
Mõned pildid uue lodja ehitusjärgust. Rohkem pilte laevaehitusest leiab SIIT.
Terevisooni klippi lodjaehitusest näeb SIIT
OP saadet, mis tutvustab lodjakoda ja laevaehitust näeb SIIT
Lodjaehitusele on õla alla pannud:
EAS - Aitäh Lodjakoja käimalükkamise toetuse eest!
Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames
Tartu linn - Aitäh platsi, koja ja usalduse eest!
RMK - Aitäh vägevate laevapuude kasvatamise eest!
AS A. Le Coq - Aitäh rõõmsa meeleolu eest!
