Emajõe Lodjaselts on väike eraalgatuslik MTÜ, mille asutasid 2004. a Tartu Ülikoolis tutvunud sõbrad. Eesmärgiks võeti taasehitada kadunud unikaalne laevatüüp - emajõe-peipsi lodi ning uurida, tutvustada ja taaselustada Eesti siseveelaevanduse ajalugu.
Lodi Jõmmu (12 m pikk, 7,5 m lai, 36 reisijat) lasti vette 2006. aastal. Lodjad olid Peipsi laevatüüpidest kasutusel kõige kauem - üle 600 aasta, hansaajast 20. saj keskpaigani. Algusaegadel olid nad väga moodsad, hiljem väga arhailised, elades Peipsil nagu dinosaurused merelt ligipääsmatul platool.
Enne lotjasid seilasid siinsetel vetel viikingilaevad. Seetõttu ehitas Lodjaselts ka viikingilaeva Turm (12 m pikk, 3,2 m lai, 12 reisijat), mis lasti vette 2009. aastal. Aluseks võeti tol hetkel Eestile lähim, Soome Lapuri laevaleid. Salme viikingilaevad olid siis veel maa sees peidus.
Ettevalmistusi suure kahemastilise lodja ehituseks alustas Lodjaselts juba 2013. aastal. Ent uue puulaeva ehitus jäi ootele kui selgus, et Tartu ajalooline raudlaevastik vajab päästmist. Oli oht, et viimased säilinud suured raudlaevad hakkavad minema vanarauaks. Lisaks oli neil ka praktiline väärtus - uusi suuri raudlaevu on Peipsile väga keeruline tuua. Lodjaselts häälestus mõneks ajaks hoopis suurte raudlaevade päästmisele.
Sisevete vanim alus - üle 100 a vana süvendaja Peipsi 1 (pikkus 22 m, laius 8 m) osteti ja renoveeriti 2014. a kevadel ning paigaldati Tartu kesklinna Eestis ainulaadseks ujuvaks jõekultuurikeskuseks Sisevete Saatkond. Uue Lodjakoja valmides andis Lodjaselts Sisevete Saatkonna rendile kultuuribaarile Naiiv.
Sama aasta sügisel osteti ja hakati taastama 1964. a ehitatud reisilaeva Vanemuine (pikkus 30 m, laius 5,5 m, 100 reisijakohta). Vanemuine on viimane suurtest järvesõiduks mõeldud reisilaevadest, mis kunagi Nõukogude Liidu laevatehastest Peipsile toodi. Laeva kere on praeguseks renoveeritud ja lähiaastatel on kavas Vanemuine reisilaevana lõpuni ehitada, et ta saaks alustada kruiise Peipsi kaunitele liivarandadele ja põneva kultuuriga rannaküladesse.
Raudlaevade seeria lõpetuseks ostis ja renoveeris Lodjaselts 2019. a sisevete pikima laeva, liivapraami Koit, mis on ühtlasi Eesti Suurjärvistu viimane kaubalaev (pikkus 35 m, laius 7,5 m, kandevõime 200 t). Koit on kohalik toodang, ta ehitati koos 6 sõsarlaevaga 1973. a praeguse avaturu taga asunud laevaremonditehases II Maailmasõja käigus Peipsile toodud sakslaste suurtükipargaste järgi.
Koit alustas taas liivaveoga 2021. a sügisel ning aitab sellega kaasa nii Peipsi laevateede heakorrale kui uute ajalooliste laevade ehitamisele Lodjakojas.
Kahemastilise peipsi lodja ehitus (24 m pikk, 9 m lai, 100 reisijat) algas Lodjakojas 2022. aastal ja see on suurim puulaev, mis Eestis viimase 80 a kestel ehitatud. Laeva vettelaskmine on kavas 2024. a aprillis.
Pärast kahemastilise lodja ehitust on kavas ehitada veel kahe siinse ajaloolise laeva koopiad - rootslaste poolt 1702. a Peipsi Põhjasõja lahinguteks ehitatud Carolus (18 m pikk, 5,6 m lai, 12 3-naelast suurtükki) ning Baltimaade esimene ratasaurik, 1843. a kursseerimist alustanud Juliane Clementine (25,6 m pikk, 5,5 m lai, 120 reisijat).
Emajõe Lodjaselts on ainus vanalaevaühing Eestis, mis on endale ise laevad ehitanud, ostnud ja renoveerinud, teenib nendega nii palju tulu, et tegutseb aastaringselt ilma tegevustoetuseta ja jaksab investeerida uutesse laevadesse. Laevasõiduhooaeg kestab 7 kuud, aprillist novembrini ja Jõmmuga sõidab selle ajaga keskmiselt 10 000 reisijat. Kõik, kes tulevad lodjasõidule ja külastavad Lodjakoda, aitavad kaasa ajalooliste laevade ehitamisele ja renoveerimisee ning Eesti Suurjärvistu laevandusajaloo taaselustamisele.
Tänaseks on Lodjaseltsi laevadel üles kasvanud hulk noori kapteneid, madruseid ja jungasid.
Eesti sisevete põliste laeva- ja paadiehitustraditsioonide jätkamine, ajalooliste veesõidukite ehitamine, taastamine, säilitamine ja populariseerimine;.
Veeliikluse elavdamine, ajalooliste veeteede (eeskätt Pärnu-Viljandi- Võrtsjärve–Emajõe–Peipsi väila) arendamine, Eesti ja Venemaa vahelise laevaliikluse taaselustamine,
Loodustsäästva turismi arendamine, uute turismihuviväärsuste ja -marsruutide loomine.
Siseveekogude ja siseveeliiklusega seonduva ajaloo uurimine ja tutvustamine, veeliiklusega seotud koduloolise teabe ja ainese, sh paadi ja laevameistrite teadmiste kogumine, talletamine ja publitseerimine, temaatiliste väljapanekute ja muuseumi loomine;
Pärandtehnoloogiate uurimine ja taasrakendamine, Pärandkultuuri ja -maastike säilitamine ning hooldamine, looduskaitse.
Aktiivse loodussäästliku eluviisi ja erinevate veega seotud rekreatiivsete tegevuste propageerimine.
Eesmärkide saavutamiseks Lodjaselts:
tegeleb laevasõitude, veematkade, erinevate ürituste korraldamisega, organiseerib mitteformaalset klubilist tegevust;
kogub ja levitab Seltsi tegevusse puutuvat teavet ja teadmisi; korraldab, koolitusi, seminare ja nõuandlust;
korraldab oma tegevuse rahastamist; arendab majandustegevust; taotleb projektide tugirahastamist Eesti, Euroopa Liidu ja teiste riikide valitsus ja valitsusväliste abiprogrammide, fondide, kohalike omavalitsuste ja põhiseaduslike institutsioonide poolt;
osaleb rahvusvahelises koostöös, peab selleks ühendust teiste sarnaseid eesmärke taotlevate institutsioonidega Eestis ja välismaal; teeb eesmärgipärast koostööd teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
tegeleb oma tegevust ja sellega seonduvat tutvustavate teabematerjalide (sh e rakendused) koostamise, vormistamise ja väljaandmisega;
annab välja sihtotstarbelisi stipendiume ja toetusi
tegeleb noorsootöö- ja kultuurialase huvitegevuse korraldamisega
tegeleb muude tegevustega, mis on kooskõlas Seltsi eesmärkidega ega ole vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega