Ahoi head lodjasõbrad!

Emajõe laevanduse arendamise teele on sattunud ootamatu takistus - Tartu linnavalitsus määrab Lodjaseltsile sunniraha liiga agara laevanduse arendamise eest! Selle eest, et rajasime Tartusse platsi, kus hoida suuri ajaloolisi laevu, ladustada materjale ja läbi viia suurte laevade kereülevaatust ja hooldustöid. Tartu linn unustas sellise platsi oma üldplaneeringusse kavandada. Seda viga oleks linnal võimalik parandada, kuid paistab, et Tartu on väljast suurem kui seest - isegi laevahooldusplats ei taha siia mahtuda! Kui ärakolimise nõue märtsi alguses saabus, palusime linnalt ajapikendust, et saaksime kolimise ajaks laevad sõitma ja kõrgvee alt tuleks välja järgmine koduplats. Linnal aga ei ole aega oodata isegi paari kuud, kuigi teistele sama krundi kasutajatele pikendati platsi vabastamise ettekirjutusi varem mitu aastat. Ise oleme veendunud, et me pole seadusi rikkunud - kui linn oleks ehitusseadust sellisel moel tõlgendanud ka eelneva 20 aastase koostöö kestel, ei oleks Tartus ei Jõmmut ega Lodjakoda. Niiet kas ja mil määral oleme ehitusseadust rikkunud, selle üle plaanime linnaga veel vaielda. Enne vaidluste lõppu ei ole linna poolt korrektne Lodjaseltsi seaduserikkujaks nimetada.

Aga et uue lodja ehitus seisma ei jääks, siis palun aidake meil see 3000 eurot linnakassasse ära maksta:)
MTÜ Emajõe Lodjaselts a/a EE112200221026595022
Selgituseks: annetus laevanduse heaks

Siseveelaevanduse kesksadam Tartu unustas üldplaneeringut tehes, et laevanduse arenguks on sadamad ja laevade hooldusalad hädavajalikud.
Riik vaatas Peipsi ja Emajõe sadamaalade uuringus siseveelaeevandust tervikuna ja soovitas Madruse 24 krundile sadama-ala plaanida. Linn aga määras üldplaneeringuga sinna hoopis roheala nagu ka igale poole mujale Kvissentalis.

Kõige lihtsam viis üldplaneeringus tehtud viga parandada oleks platsi kasutusotstarvet detailplaneeringuga muuta. Selline ettepanek 08.03.2023 volikogu keskkonnakomisjonis ka tehti (vt protokolli), ent häältega 5 vastu, 5 poolt seda lahendust millegipärast ei valitud.  
Lodjaseltsi ajalooliste raudlaevade "Vanemuine" ja "Koit", aga ka peagi valmiva kahemastilise lodja hooldamiseks ja remondiks vajalik atribuutika ei mahu ega ka sobi uue Lodjakoja juurde. Suurte laevade väljatõmbamine hooldustöödeks on uue koja juures rendilepinguga keelatud - slipp peab olema vaba paatidele ja väljaspool maju ei tohi laevu hoida. Lisaks on meil vaja varuda ja ladustada puitmaterjali nii praeguseks lodjaehituseks kui ka järgmiste ajalooliste Tartu laevade - põhjasõjaaegse rootslaste lipulaeva Carolus ja Baltikumi esimese auriku Julian Clementine - koopiate ehitamiseks.

Lootsime selleks kasutada võssakasvanud ja kõige prügisemat kaldariba vahetult Tartu linna piiri ääres, tulevase suure autosilla kõrval. Selle platsi heakord ei olnud aastakümneid kedagi huvitanud. Maa-ameti ortofotodelt saab jälgida, kuidas Madruse 24 krundile koguneb prügi, mis siis ajapikku võssa kasvab.
Rendileping linnaga sai sõlmitud esialgu kolmeks aastaks. Teadsime tollal, et tegu on Tiksoja silla reservmaaga, kus vähemalt maanteesilla ehituseni saab läbi viia Lodjaseltsi ja teiste suurte jõelaevade hooldust.
Puhastasime ala prügist ja võsast, ehitasime sinna tee, vedasime kõrgvee kaitseks ja suurte laevade väljatõmbamiseks platsile kruusa.

Nagu loeme 08.03.2023 volikogu keskkonnakomisjoni protokollist, arutati Madruse 24 platsi muutmist uue detailplaneeringu abil laevade hooldusalaks:
Irja Alakivi märkis, et linna üldise arengu aspektist on küsimus, kas parem oleks üks või kaks sadamaala, nii Madruse tänaval kui Ihastes, see vajaks põhjalikumat uuringut.
Indrek Ranniku selgitas, et üldplaneeringu koostamise käigus tehti väga põhjalik sadamaalade uuring, mis sisaldas isegi sotsiaalmajanduslikke prognoose.
Mart Hiob märkis, et nimetatud uuringus oli ettepanek ka Madruse tn 24 krunt määrata sadamaalaks.

Mart Hiob oli seisukohal, et võiks olla põhjendatud Madruse tn 24 krundil üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja sinna sadamaala planeerimine tingimusega, et jõeäärne ala jääks avalikult kasutatavaks ja juurdepääs jõele säilib. Ala on sadamategevuseks juba ette valmistatud ning täidet ei ole kavas niikuinii enam eemaldada. Keskkonnakomisjon võiks teha linnavalitsusele ettepaneku kaaluda sellise detailplaneeringu algatamise võimalusi.
Mart Hiobi ettepaneku poolt hääletas 5 ja vastu oli 5 komisjoni liiget, komisjon otsust vastu ei võtnud.

Seega - linnal ei ole mitte ühtegi sisulist takistust Madruse 24 laevade hooldusplatsi küsimuse mõistlikuks lahendamiseks ja Tartu laevandusele tulevikuperspektiivi andmiseks. Selleks on vaja vaid poliitilist tahet. Mida aga ei paista Tartus seoses jõelaevandusega enam olevat - keskkonnakomisjoni töös osalevad reformierakondlased hääletasid laevade hooldusplatsi seadustamise vastu, teised liikmed olid poolt.

Ja millegipärast on linnasekretär, kes juba veerand sajandit Tartu linnapäid juhendab ja selle juures tavaliselt ise viisakalt varju jääb, hakanud isiklikult Lodjaseltsi meedias mustama, teatades avalikkusele juba enne kui isegi menetlus sai alata, et Lodjaselts on rikkunud erinevaid seadusi, ja väites, et Lodjaselts on saanud ärakolimimise käsu mullu septembris, kuigi käsk pakkida pillid kotti ühe kuu jooksul saabus linnalt märtsi alguses.

Vastupidiselt tema väidetule ei ole me otsinud ettekäändeid ärakolimise vältimiseks vaid lootnud, et linnavalitsus saab lõpuks aru laevade hooldusprobleemist ja aitab leida sellele mõistliku lahenduse. Varasemalt on linnavalitsus olnud märksa konstruktiivsem.

Raske on mõista, miks seisab linn nii raevukalt laevanduse arengutele vastu - lisaks Lodjaseltsile on laevade hooldamisega hädas
kõik Tartu suurte laevade omanikud.
Miks on juba välja arendatud hooldusplatsi ennistamine võsastunud kaldapealseks linnale järsku nii oluline, et selle nimel ollakse valmis viskama prügikasti ligi 20 aastat toimunud edukas koostöö Lodjaseltsiga, mustama imetillukest laevaseltsi meedias ja laevanduse arendajad tulevikuperspektiivist ilma jätma?

Kui linn oleks sama jäik ja üleolev olnud ka eelmise ligi 20 aasta kestel, siis loomulikult ei oleks Tartus ei Jõmmut ega ka edasist viljakat koostööd Lodjaseltsi ja linnavalitsuse vahel. Lodjaseltsi eestvedajad oleksid hakanud tegutsema kusagil mujal või tegema midagi muud.
Lähitulevik näitab, kas kultuuripealinnas hakatakse laevanduse arendamist taas oluliseks pidama või otsimegi endale uue kodu, elame edasi ja varsti näeme, mis Madruse 24 platsist saab:)

Kuidas me täpselt sellisesse olukorda jõudsime, andsime aru Tartu Postimehes 01.02.2023 ilmunud loos Lodjaselts annab aru - kuidas purjetada vastutuult. Täispika loo leiab siit. 

Lõpetuseks ja tuju tõstmiseks üks pilt valmivast lodjast :)