Ehitatava kahemastilise lodja pikkus on 18 m, laius 8,5 m, süvis 90 cm, laeval on kaks masti ja purjepinda kokku 240 m2. Ajalooline puulaev varustatakse kaasaegse tehnika ja õppevahenditega. Laev on keskkonnasõbralik, järve- ja merekindel ning sobib hästi ka pikemateks reisideks.

Uue laeva ehitamine on huvilistele avatud. Soovijad saavad laevaehitust Lodjakojas oma silmaga vaadata või jälgida tööde edenemist veebikaamera kaudu. Laevaehituse kõrval viiakse läbi ka õpitubasid, kus saab harjutada lihtsamat puutööd, sepistamist, köiekeerutamist ja tõrva põletamist. Suuremad asjahuvilised on oodatud vabatahtlikena appi ehitusele ja talgutele.

Uus kahemastiline lodi hakkab tegema peamiselt õuesõppereise Emajõel ja Peipsil.

Aprillist novembrini toimuvad looduslodja retked, mida Lodjaselts on korraldanud KIKi toel alates 2008. aastast, on kujunenud väga menukaks koolide, lasteaedade ja perede hulgas. Näiteks 2012. a tegi Jõmmu õuesõpperetki kuues maakonnas ning nendel loodusretkedel osales kokku 5500 inimest. Uus suurem lodi võimaldab läbi viia pikemaid, põnevamaid ja põhjalikumaid loodusretki. Kahemastilise lodja üheks oluliseks sihtpuntiks kujuneb loodetavasti ka Pihkva linn ning Peipsi idakallas.

Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed puust kaubapurjekad, mida kasutati Peipsil ja suurematel jõgedel kaupade vedamiseks teadaolevalt üle 600 aasta - 14. sajandi hansaaegadest kuni 20. sajandi keskpaigani. Hiilgeaegadel seilas Peipsil üle 500 lodja. Enamik lotjadest hävis II maailmasõja lõpuks, viimaseid lotjasid võis Peipsil kohata 20. sajandi keskel.

2006. aastal valminud lodi „Jõmmu“ on seni ainuke omataoline maailmas. Ta on 12 m pikk, 7,5 m lai, kaalub 25 tonni ning temaga saab läbi sõita minimaalselt 80 cm sügavusest veest. Mast ulatub veepinnast 14 m kõrgusele ning purjepinda on 100 m2. Lodja kodusadam asub Tartus, peamiseks sõidupiirkonnaks on Eesti siseveed, kaugemad rännakud on viinud lodja Novgorodi ja Stockholmi.