Läänemeri moodustab tervest maailmamerest vaid 0,1%, kuid selle jahedad ja pimedad vood annavad tööd sadadele teadlastele. See teeb meie kodumerest ühe kõige uurituma veekogu terves maailmas. Eesti Meremuuseumi interaktiivne näitus Lodjakojas võtab appi kohalikud mereteadlased, et vastata mitme erineva nurga alt küsimusele: mis teeb Läänemere eriliseks?

Läänemere vesi on hoopis teistsugune kui mõne teise mere või ookeani vesi. Miks see nii on, uurib merefüüsika, pöörates tähelepanu vee temperatuurile, soolsusele, tihedusele, aga ka lainetele ja hoovustele.

Seda, kuidas Läänemere asukad selles ainulaadses keskkonnas hakkama saavad, uurib merebioloogia.

Siinsetes vetes on aastasadade jooksul seilanud palju laevu ja mitte kõik neist pole jõudnud ohutult sihtpunkti. Just Läänemerd peetakse üheks parimaks puidust laevavrakke säilitavaks mereks. Peale vrakkide leidub selles muidki jälgi ajaloolisest inimtegevusest. Kogu selle veealuse kultuuripärandi uurimisega tegeleb merearheoloogia.

Selleks, et laevad ikka sihtpunkti jõuaksid ja veealust kultuuripärandit selle võrra vähem tekiks, on tarvis luua ohutuid laevateid. Mere kaardistamisega tegelev teadusharu hüdrograafia aitab tagada ohutut veeliiklust.

Milline on aga merepõhi? Tuleb välja, et just Eesti vetes asub üks maailma kõige paremini säilinud meteoriidikraatreid – umbes 530 miljoni aasta eest tekkinud Neugrundi kraater. Ka muidu on Läänemere reljeef sama vaheldusrikas kui seda ümbritsev maismaa. Kõike seda uurivad meregeoloogid.

Näitus pakub avastamisrõõmu nii suurematele, kui ka väiksematele külalistele. 
Näituse koostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teadusagentuur ja Kultuurkapital, näituse toomist Lodjakotta toetas Kultuurkapital.

Näitust saab külastada Lodjakoja tavapiletiga (6/10eur). Lisaks Läänemerele näitusele saavad külastajad tutvuda lotjade ajalooga ja meisterdada endale vanaaegsete töövõtetega isikliku puust lodjamudeli, mille võib koju kaasa võtta.

Külastades Lodjakoda toetad uue kahemastilise lodja ehitust.